Kogemisega ja kogemustega ei kasva teadlikkus. Teadlikkus tuleb läbi teadvustamise ja teadvustamine tuleb läbi teadmise.
Sul ei ole vaja kogeda, et saada teadlikuks. Sul ei ole vaja kogeda, et teada. Teadmine on absoluut, mis lihtsalt on. Sa ei pea suutma tõestada tõde, sest tõde on nii puhas ja puutumatu, et see ei vaja tõestamist. Usk ja uskumine on see mis sunnib inimesi alistuma vale ees. Usk muudab tõe sinu vaenlaseks peegeldades sulle manipuleeritud "tõde". Usk paneb sind kahtlema selles, et eksisteerib tõde. Mida rohkem sa usud, seda vähem sa tead. Mida rohkem sa tead, seda vähem sa usud. Usk sunnib alistuma, tõde sunnib vastutama. Teadliku inimese jaoks sõna tõde on kvaliteet, mitteteadliku inimese jaoks sõna tõde on Ego. Eneseteadlikkus teadliku inimese jaoks on väärikus, mitteteadliku inimese jaoks jällegi Ego. Tõde ei saa olla kunagi ainult tunnetuslikult tajutav, vaid peab olema ka loogiliselt seletatav aga ei pea olema ilmtingimata füüsiliseslt tõestatav. Südame tasandil tunnetamine ei pruugi meid viia tõeni kui see pole loogiliselt seletatav. Vii mõistuse meel ja südame meel tasakaalu. Kõige suurem väärarusaam siin planeedil, et kogemustega kasvab teadlikkus, on relv muutmaks inimesed pimedateks kogejateks ja nende kogemuste edasi korrutajateks teadmata mis alustel need kogemused on üldse tekitatud, viies inimesed kõrvale teadmise ja teadlikkuse tähelepanust, märkamisest ja taas-mäletamisest. Kust tekib auraam, et kogemused loovad kohe tõepõhise teadmise? Teadmine saab tekkida läbi järelduste ja läbi võrdlusmomentide. Kogemuses olemine on juba tagajärg. Mul ei ole vaja kogeda CocaCola maitset ja pärast seedimist tekkinud tagajärgi, et veenduda selle kahjulikkuses. Mul ei ole vaja kogeda sealiha maitset, ega pärast seedimist tekkinud tagajärgi, et veenduda selle kahjulikkuses. Ja mul ei ole vaja ka kogeda näiteks mõndade mürgiste taimede või marjade kõrvaltoimet, et veenduda nende mürgisuses. Mõned asjad on lihtsalt teada. Ja enamus asjad on juba teada ammu enne kui meie viimase 150 aasta põlvkonnad kõik kokku on kogenud. See, et need mõnele kaua kogenud planeedil olevale kodanikule teada ei ole, on juba tema probleem. Tõde jääb ikka tõeks. Ja kahjuks ka pime usk jääb ikka usuks. Mentaliteet, et kui ma olen 80ne aastane, siis ma olen elus palju kogenud, mis peaks mu viima teadlikkuse taseme nelja astme võrra kõrgemale kui 20 aastasel, ei tööta millegipärast. Mõni 20ne aastane on 8 korda vähem kogenud kui 80ne aastane aga on 8 korda teadlikum. Ma arvan, et olete seda ka juba ise tähele pannud. Miks see nii on? See näitab seda, et teadmiste edasi jagamist ja tõepõhise informatsiooni edasiviimist pole viimase 5-6 põlvkonna jooksul isegi väiksemalgi määral toimunud ja see on loomulikult nii teatud orjastavatel kosmilistel põhjustel. Proovigem lihtsalt mitte langeda selle New Age'i kogemise läksu. Meil on missioon ja missioonitee läbi erinevate valitud radade kus me jah saame kogemusi aga mitte kogemise pärast, vaid sellepärast, et midagi on vaja päriselt ära teha. Kui tuletõrjuja tormab appi päästma põlevas majas olevaid inimesi, siis kas tal on vaja seda teha kogemise pärast? Ma arvan, et mitte. Ma arvan, et tal on missioon siin päästa palju elusid. Ja igal inimesel on siin planeedil oma missioon ja tee. Seega proovige korra unustada see trillatralla kõige kogemise kontseptsioon ära, võibolla tuleb siis pinnale ka päris missioonitunne ja ärkab ellu rakusisene teadmine ehk taas-mäletamine, mis ei puutu enam siinsetesse kogemustesse. Olge teadlikud, olge terved!
