top of page
Search
Writer's pictureAndero Pebre

Miks meie keha vananeb ja sureb?

Updated: Jan 26, 2019

“Me pole inimesed spirituaalsel teekonnal, me oleme spirituaalsed olemid inimlikul teekonnal.” – Stephen R. Covey

Kui palju on meile räägitud sellest, et sünd ja surm on loomulikud ja justkui iseenesest mõistetavad nähtused meie universumis, kus kõigel on algus ja lõpp, mis loob õitsemist ja mädanemist, kasvamist ja kõdunemist, nii headust kui kurjust, ohvrit ja tagakiusajat, moodustades ühe suure pideva energiadefitsiidi võrgustiku, ehk toiduahela millest välja saamine tundub pea võimatu. Kas üksteise söömine, haigestumine, vananemine, mäluta sündimine ja teadmatusse suremine saavad olla Alg-Allika, Algse Teadvuse kogu loome loomise esimesed soovid mõtted ja ideed? Mis oleks kui ma ütlen teile, et Algne Teadvus soovis ja soovib kogeda midagi mida meie tunneme läbi sõnade – Iseenda olemasolu unustamine, mittemäletamine, mitteteadmine, soov elada, mõelda, tunda ja hingata iseenda sees teadmata iseennast, soov kogeda, tunnetada ja näha maailma vähem täiuslikumana. Pangem ennast korra Algse Teadvuse olemusse, seisundisse ja vaatevinklisse ning mõelgem selle üle, mida teie looksite ja kuidas kujundaksite seda maailma, kui iga teie soov ja mõte manifesteeruks koheselt? Siinkohal sean ma väga suure küsitavuse alla selle, et Jumal lõi inimese oma näo järgi või, et Algne Teadvus loob otsast lõpuni kõik ise. Küsige parem iseendalt, kas ma saan luua oma lapselast või saan ma luua siiski ainult omaenda last? Miks eksisteerib meie infoväljas suur teadmatus sellest kust ja kuidas on kõik alguse saanud? Miks me ei mõista orgaanilise loome loomisdünaamikaid, alusprintsiipe, alusšabloone ja kuvandeid mille peale ehitub kogu manifestatsioon ehk eluvorm? Kuhu on kadunud need iidsed teadmised ja tarkused sellest, mis oli enne meie planeet Maa või päikesesüsteemi tekkimist ja kust ning kuidas sai alguse meie Linnutee galaktika? Kui suur on tegelikult kosmos ja milliseid erinevaid tasandeid ja dimensioone hõlmavad endas miljonid kosmilised ajamaatriksid selle Alg-Teadvuse sees, moodustades nii välisloome kui ka siseloome? Kui palju võib olla meie loomes erinevaid kosmilisi rasse ja millist pärimusliini pidi oled just Sina tulnud siia enda kehastusse? Kus on minu tegelik Kodu ja milline on minu kosmiline perekond? Kas ma tean enda siia kehastumise tegelikku põhjust ning kui suur on minu roll ja missioon sellel planeedil ja just sellel ajastul? Kas ma tean kes ma olen ja kui ma veel ei tea, siis kas ma olen valmis teada saama? Kas ma suudaksin aktsepteerida informatsiooni, mis võib minu eelnevad oletused ja arvamused ümber lükata või ümber korrastada? Kas ma loon oma elu läbi uskumuste või läbi teadmiste? Kas ma pean üldse midagi uskuma siin elus või piisab sellest, et ma lihtsalt tean ja teadvustan? Kas pole mitte olulisem leida üles ennekõike õiged küsimused ja alles siis otsida iseenda jaoks õiged vastused?

Kas oleme enda käest küsinud mis on see tegelik põhjus miks meie inimeste, loomade, lindude, putukate, taimede, puude ja rakkude bioloogiline vorm lõppkokkuvõttes vananeb ja sureb? Algne Teadvus ehk Teadlik laeng on igavikuline sisaldades igas subatomaarses mikroosakeses nii palju energiat, teadvust ja teadvel olekut, et need esimesed keskkonnad ehk reaalsusväljad mida loome looma hakkab on sellised, kus ükski eluvorm ei saagi kõduneda, mädaneda, hallitada, ei vananeda ega vormist välja minna rääkimata suremisest. Surma kontseptsiooni kui sellist pole algselt olemas olnudki, kuid Algse Teadvuse soov oli kogeda unustamist, mis tekitas madalsageduslikel võngetel eksisteerivates reaalsustes illusoorse eraldatuse nii Algsesest Allikast kui ka oma orgaanilisest pärimusliinist. Teatud kindlatel tasanditel ja dimensioonidel sai võimalikuks selline võimalus, et kellegil isiksusel tekiks soov ja tahtmine hakata ise Allikaks ehk "omanäoliseks Jumalaks". On reaalsuskeskkondi kus iga mõte manifesteerub koheselt ning sellest mõttelisest hetkest maaliti Allikasse "omanäoline Allikas”, mis hakkas looma eraldatust ja kaugenemist Algsest Teadvusest ning mida madalamate tihedusteni välja jõuti seda suurem teadmatus ja unustus selles reaalsusväljas tekkis. Meie oma planeet Maaga, päikesesüsteemi ja Linnute galaktikaga eksisteerimegi ühe "omanäolise Allika” sees, mille tekitaja soovis hakata ise loojaks ja ainujumalaks. Selle tulemusel tekkis suur eraldatus Algsest Teadvusest, mis hakkas tasapisi looma selliseid nähtusi nagu meie kogeme ka siin planeedil – võimujanu, ahnus, parasiitlus, hirm, viha, teadmatus, omakasupüüdlikkus, sõjad, haigused, vananemine ja bioloogilise keha suremine. Kas mõistame, et energia Algses Teadvuses ei saa iseenda sees kunagi kuhugi kaduda, kuid ta saab muunduda ja vahetada vormi vastavalt osakeste laengule erinevatel loome tasanditel. Autentne igavikuline Mina on vormitu, kehatu, lõputu, teadvel olev teadvusväli. Kas suudaksid tajuda iseennast vookleva teadvusväljana, kes omab tundeid, mõtteid, teadmisi, arusaamasid ja kes suhtleb teiste teadvusväljadega? Proovi tunnetada, mida sa selles olekus mõtleksid ja kuidas suhtleksid teistega või suhtuksid teistesse ja iseendasse.

Aga mis siis ikkagi põhjustab meie kehas vananemist? Et mõista selle nähtuse suuremat pilti peame vaatama kõiki protsesse Algse Teadvuse, Allika, Jumala, Kogu loome, Kõik Mis On – kuidas keegi soovib teda nimetada, seisukohalt. Algne Teadvus on liikumatu ehk seisulaine, kes teab kõigest kõike ning tema sees valitseb lõppematu rahu, armastus, tasakaal ja terviklik olemine. Selleks, et kogeda iseennast iseenda sees loob Algne Teadvus liikumise, mille läbi tekivad esimesed manifesteeruvad reaalsusväljad. Iga liikumine tekitab läbi ahelreaktsioonide järgmise liikumise. Siinkohal tulebki mõista seda, et Algne Teadvus loob iseenda ümber ainult täiuslikkust, kus iga rakk, molekul ja aatom on igas asendis absoluutses teadmises, ühenduses ja suhtluses Algse Teadvusega. Sellest hetkest ei loo edasi enam Algne Teadvus mitte midagi, sest ta on juba loonud Kõik selle mis on. Need esimesed teadvusväljad (kus eksisteerib meie mõistes täiuslik paradiis ja hoomamatu õnne ja rahulolu tunne) hakkab looma edasi iseenda sees, kogedes iseennast erinevas vormis, erineval kujul. Algse Teadvuse programmi on aga kirjutatud sisse kindlad soovid, mida ta soovis algusest peale kogeda. Need soovid sai üleval postituse esimeses lõigus ka mainitud. Orgaanilises algses loomes saab eksisteerida ainult igavikulisus kus on nii bioloogiline, biokeemiline kui ka telepaatiline ühendus Algse Teadvusega, kus ei eksisteeri vähematki vastandumist. Nendes keskkondades on igal osakesel nii suur teadvus ja laeng, et ebaloomulikke/anorgaanilisi keemilistest ühenditest koosnevaid mõtteid ei saa lihtsalt tekkida. Kui teadvusväljad hakkavad edasi looma siis iga järgnev liikumine viib meid kaugemale Algsest Teadvusest, mitte distantsiliselt, vaid osakeste algse laengu põhiselt. Algsel Teadvusel endal on meile hoomamatu absoluutne laeng, mida ta saab jagada kindlates kogustes läbi multi-dimensionaalsete edasiliikumiste. Kogu tema laeng jaguneb esimeste teadvusväljade vahel ning sealt edasi hakkavad teadvusväljad jagama enda laengut edasi ise. Mida rohkem see algne laeng edasi jaguneb ehk iseennast kopeerib, seda vähem täiuslikumaks erinevad edasised reaalsused muutuvad. Vähemtäiuslik ei tähenda, et ta oleks vähem tähtis või vähem olulisem - siia taha ei teki väiksematki sildistamise arusaama. Iga viimne kui harmooniline teadvusväli, galaktika, päike, planeet, inimene või olem, rakk või aatom olenemata tema laengu suurusest ja sellest kas keegi mäletab või ei mäleta on Algse Teadvuse seisukohalt kõik võrdväärselt olulised. Armastuse energia selle laengu taga on nii suur, et see täidab ka kõige suuremate tapjate, kiskjate, deemonite, parasiitide ja fantoom/põrguväljade sisemust.

Enne kui me saame kehastuda kuhugi kõrge vibratsiooniga ja madala sagedusega füüsilisse vormi peame hingeidentiteedi kaudu valima vastavalt vanemate DNA kodeeringule ja kandevõimele eostamise momendi ning sisenema kindlasse ajaruumi koordinaati. Meid võtab vastu kõigepealt planeedi morfogeneetiline infoväli ning siis läbi maa tuuma siseneb hing rakkude kobarasse. Rakkude elu eesmärk on paljuneda. See protsess tagab selle, kas meie bioloogiline keha areneb koguaeg edasi või kui paljunemine aeglustub läbi molekulaarse tihenemise, lõppevad kehas biokeemilised reaktsioonid. Küsimus on selles, et kust maalt hakkab inimene tegelikult vananema?  Lapse arenemise kulgu mõjutab väga tugevalt ka seksuaalvahekorra energeetiline signatuur, eostamise hetk ehk mis teadmiste ja arusaamade pealt seda loomisenergiat kasutatakse. Kuna kosmiliselt on kunagi teatud dimensioonides toimunud Allikast erladumine läbi vabatahte printsiibi, siis on loomisenergia teinud väga suure mitteloomuliku nihke meie meeltes, anatoomias ja biokeemias. Lapse mitteloomulik areng hakkab pärast eostamist juba 6ndal päeval. (Siinkohal tahan rõhutada, et praegu on väga palju muutumas paremusepoole nii planetaarselt kui bioloogiliselt - kuna me vaikselt rullime ennast anorgaanilistest mustritest välja). Mitteloomulik mutatsioon rakkude paljunemisel ei pruugi varsti olla enam absoluutne, nagu ta on olnud meie planeedil juba sadu tuhendeid aastaid, kui meie kosmilist rassi segati väga erinevate mitteloomulikke kosmiliste rassidega, mis tekitas suuri arengulisi mutatsioone ja allaminekuid.

Pärast 64 rakulise kobara tekkimist hakkab toimuma rakkude mittehingav/lukustuv paljunemine. Seda eraldumist Algsest Teadvuses kirjeldab kõige paremini igalepoole jäädvustatud ja eetrisse lastud elulille sümbol. See sümbol kirjeldab surevat ja mitte hingavat alusšablooni ja anorgaanilist geomeetriat, kus lootosõie lehed on 60ne kraadise nurga all lukus (peaks olema 45 kraadi peal, mis tekitaks elusädeme faasimisvõimaluse). Meie rakkudes, molekulides ja aatomites on lootosõie geomeetria ja hingamine, mis ehitub Kathara puu (mutatsiooni tõttu on see meil Kabbalah puu peal - 10 keskust) peale ehk manifestatsiooni alusšablooniline. Oluline ei ole millest universum koosneb, vaid kuidas ta koosneb. Iga objekti ja kujutise taga on geomeetria ja kogu loome järgib ainult kindlat geomeetrilist ja matemaatilist jada, kuid selle algse geomeetria ja matemaatika peale ehitus hiljem vabatahte tulemil omanäoline geomeetria mille sees me täna elame. Me elame kellegi eksperimentaalses reaalsusväljas. Paljud inimesed peavad elulille sümbolit pühaks sümboliks, fibonacci jada kulgemist peetakse loomulikuks jadaks ja metatroni kuupi kui jumalikuks geomeetriaks. Inimese keha, puud, taimed, loomad, vee molekulid, isegi katastroofilised orkaanid meie planeedil järgivad fibonacci jada. Kuid küsimus on selles kas see on kõik loomulik ja orgaanilise loome Algse Teadvuse alg-geomeetria? Me jõuame selleni, et meie terves anatoomias hakkavad toimuma mitteloomulikud protsessid, enne kui me siia ilma sünnime. Juba lootevees olev laps on ühenduses nabanööriga, et saada ema kaudu toitu/energiat. Mis on esimene asi, mida vastsündinud laps otsib siia ilma sündides alateadlikult? Toitu ehk rinda, sest laps ei saa valgusesünteesist piisavalt energiat. Miks ei saa? Sest meie valgus on surnud valgus. Miks planeedil vee all me ei saa hingata? Sest vee molekulid ei sisalda õigeid keemilisi ühendeid ja piisavas koguses hapniku. Elusa vee keemiline valem on H2O2HE3, mis muudab vee rohkem elektrilisemaks. Meie atmosfääris see koos ei püsi veel. Miks puud langetavad sügisel lehti? Sest kogu puu järgib fibonacci jada mis loob õitsemist ja kõdunemist ehk sündi ja surma. Kuskilt maalt meie universumis on alguse saanud kindel toiduahel ja kõik mida me siin kogeme on tagajärg. Suures pildis pole vahet millest sa toitud, kas rinna piimast, murust, puuviljades, juurviljadest, kanast või lehmast, veest või surnud päikesevalgusest. Ühel või teisel viisil oleme me toiduahela sees. Kas see on halb? Ei, see on paratamatult üks osa meie reaalsusest ja elust. Kas see on orgaaniline ja Algse Teavuse loomulik nähtus? Kindlasti mitte. Kas elusates keskkondades elavad olemid, kes sünteesivad valgust oma kehas ise, olles päikesega solarsümbioosis ilma, et nad peaks selle peale mõtlema ja saavad vee all hingata ja elada sama loomulikult nagu maa peal, vajavad elus püsimiseks puu- või juurvilju? Loomulikult mitte. Miks? Sest kõik vajalikud ained igavikuliseks eluks sünteesivad nad ise, sest kõik on energia ja teadvel ning orgaanilises keskkonnas on iga vee molekul või õhu molekul elus ja suhtleb otseselt sinu rakkudega. Kas elusates keskkondades üldse ei sööda midagi? Mõndades reaalsustes süüakse küll kindlaid orgaanilisi produkte, mida planeet ainult sellel eesmärgil annab, kuid kindlasti mitte elus püsimiseks, vaid ainult maitse ja naudingu pärast olles teadlikult suhtluses produkti endaga. Kas orgaanilistel rassidel on seedeelundkond? Kas mingid jääkproduktid peavad neil kuskilt välja tulema? Kindlasti mitte. Kui kõik on puhas teadvel energia, siis ei saa toimuda millegi lagunemist, mädanemist või kõdnunemist. Kuskil ei jää midagi üle, kogu energia kasutatakse kohe uuesti ära. Iga produkt on igavikuline. Lilled ei õitse ega närtsi. Lilled lihtsalt on ja jäävad olema. Kas nende päike on silmipimestav? Kas seal on päike põletav või kõrvetav? Kas seal on osades kohtades jääkülm ja teistes kohtades lämmatavalt palav? Ilmselgelt mitte. Kas meie mälus on sellised mälestused ja teadmised olemas, et neid kohti kas teadlikult meelerännakul või mitteteadlikult mentaalselt uneajal külastada? Jah loomulikult on.

Meie rakkudes puudub orgaanilist loome geomeetriat toetav lootosõite faasimine, mis tekitaks igavikulist elusädet läbi mille sünteesida iseseisvalt elusat valgust. Alates 12ndast eluaastast hakkab inimestel pihta mitteloomulik vananemine, sest kuni 12nda eluaastani integreerib olend endasse dimensioonid 1,2 ja 3, mis moodustab inkarneerunud identiteedi Tihedus 1. Dimensioon 1 - Aatom/Füüsiline keha (5-meele reaalsus), dimensioon 2 - Emotsionaalkeha/meel, dimensioon 3 - Mentaalkeha/mõtlevmeel. Sünnist 12nda eluaastani oleme me küll anorgaanilises geomeetrilises nihkes aga keha uueneb/kasvab loomulikult ja on kontaktis iseendaga. Pärast seda liigutakse puberteedi ikka, mis tähendab seda, et organism peaks hakkama endasse integreerima dimensioonid 4,5 ja 6 moodustades Tihedus 2, suutes hoida neid sagedusi ja käivitada Merkaba sisemise tähevärava täielikult 22-ks eluaastaks. Tihedus 2 on hinge tasand, Soul Identity (Räni põhine füüsiline reaalsuskeskkond, kuid hõredam), kus dimensioon 4 on Astraalkeha/meel, dimensioon 5 Teadlik Hinge Emotsionaalkeha/meel ja dimensioon 6 Ingelik keha/meel. Ehk siis 22. eluaastaks peaks organism suutma liikuda läbi isikliku tähevärava ja tegema bioloogilise multi-dimensionaalse ülestõusu. Meie planeedil ja kokkusurutud ja väänatud tiheduses ei ole see olnud kahjuks võimalik miljoneid aastaid ning seeläbi on inimesed ja muud olendid pidanud kogema mitteloomulikku vananemist ja  suremist. 33ndaks eluaastaks peaks inimene suutma iseendasse integreerida dimensioonid 7,8 ja 9 moodustades OverSoul Identity Tihedus 3. Dimensioon 7 on Keeterlik keha/meel, dimensioon 8 on Monaadilik keha/meel ja dimensioon 9 on Keriaatilik keha/ meel. 44ndaks eluaastaks peaks inimene saavutama enda minimaalse/maksimaalse kandevõime ehk integreerima endasse dimensiooni 10,11 ja 12, et eksisteerida 4. Tiheduse reaalsusväljades. dimensioon 10 on Kristlik (Christiac Keha/meel (pole pistmist kristlusega, vaid tuleneb sõnast KaRaYaSaTaHaLa, mis on tuumloome esimesed välispidised 7 helitooni meie kosmoses, millest hiljem arenesid meie planeedil välja doktriinilik kristlus ja allah), dimesnioon 11 on Buddistlik (Buddhiac) keha/meel (ammu enne kui meie Linnutee galaktika eksisteeris), dimensioon 12 on Nirvaanalik (Nirvanic) meel/keha. Tihedus 4. identiteeti kutsutakse Avatariks (ei ole pistmist filmiga Avatar - küll aga näitab seda et info imbub ka meie planeedile) Inimene kui kosmiline rass kandis algselt nime Turaneusiam (kutsutakse ka Turaneeslane) ja algne inimprototüüp nägi välja väga erinev võrreldes sellega kes oleme täna. Me olime täieliku 12-ne DNA ahelise aktiveeritusega, suutes teha bioloogilisi ülestõuse ja liikuda oma kehaga ajamaatriksite, dimensioonide ja tiheduste vahel. Need olid ajad kus me saime täielikult aru biospirituaalsetest multi-dimensionaalsetest teadmistest, ning suutsime neid ka rakendada olles võimelised teleporteeruma ja leviteerima. Kasutasime oma mõtteid selleks, et rakendada telekineesi ning manifesteerida füüsilisi objekte silmapilkselt. Olime teadlikud MerKaBa mehaanikatest, ning sellest kuidas läbi psonnide ja koodide demanifesteeruda muutes iseennast atomaartasandil valguseks. Koolides kasutati aminohapetest koosnevaid arvuteid, mis sõnaotses mõttes elasid ning mis suutsid talletada miljardeid kordi suurema mahuga informatsiooni kui tänapäeva arvutid. Raamatud elasid, nii nagu Harry Potteri filmis. Õpetati varakult lastele, kuidas hoolida iseendast, siis teistest ja planeedist ning kuidas rakendada teoreetilisi teadmisi ka tegelikus elus. Me teadsime väga hästi, et spirituaalsus ja teadus käivad käsikäes moodustades ühe mündi kaks poolt, millest kolmas pool mündi serv selle kõik lõi. Me olime palju palju teadlikumad/arenenumad kui Anunnakid, Zetad, Dracod ja muud kosmilised arhondilikud anorgaanilised rassid kelle tehnoloogiad on täna meist valgusaastate kaugusele edasi arenenumad, keda 90% planeedi populatsioonist peab abistavateks ingliteks/jumalateks/loojateks.

Meie planeedi morfogeneetiline väli ja MerKaBa on olnud väga suures nihkes juba pikka aega, mis on tekitanud aastaaegade vaheldumist ja looduse kui ka inimeste ja loomade mitteloomulikku suremist. Planeet Tara Tihedus 2, kus elasid Turaneeslased on meie praeguse planeet Maa kõrgem mina. Meie päikesesüsteem kui ka planeet Maa tekkisid Tara languse ehk suure katastroofi tagajärjel, kus Tarast eraldus suur morfogeneetiline tükk, mille jäänustest arenes meie päikesesüsteem. Meie päikesesüsteem on väga korrapäratu ja ebaloomulikus liikumises kaasaarvatud ka kogu meie Linnutee galaktika. Kõik planeedid väljaarvatud Maa on praktiliselt välja surnud. Kõige karmimad, lõhkuvamad ja manipuleerivamad energiad tulevad Saturnilt läbi ussiaugu tehnoloogiate, kus püütakse pumbata meie planeedist nii palju elusat energiat kui võimalik.See hullus lõppeb peagi kui inimkond ärkab sellest koomast. Seega me ei sure sellepärast, et sööme liiga palju liha või liiga vähe liha, suitsetame, sööme GMO toitu, oleme vähe aktiivsed, oleme üle aktiivsed või joome alkoholi. Jah kindlasti on määrav, mida me sööme ja kui palju me sööme, kindlasti on määrav mida me täpselt suitsetame, kindlasti on määrav kas oleme vähe aktiivsed või hüperaktiivsed ja kindlasti on määrav kas tarbime liigselt alkoholi. Kindlasti on määrav kas laseme oma lapsi vaktsineerida ja kas hävitame oma füüsilist keha ravimitega. Olenemata sellest, kui veganid, toortoitlased, keemiavabad, aktiivsed, karsklased, vaimsed mediteerijad või joogatajad me iganes ka poleks, siis pikemas perspektiivis haiguste tekkimine, vananemine ja bioloogilise keha suremine on olnud pikka aega inimkonnas möödapääsmatu olenemata elustiilist. Minu suur küsimus on MIKS see nii on? Vastus on tegelikult juba eelnevates lõikudes olemas. Tervislik eluviis ja elustiil annab meile juurde aastakümneid ja võimalik, et nüüd juba isegi aastasadu, kuid eesmärk ei tohiks olla see, et saada surematuteks. Eesmärk peaks olema saada multi-dimensionaalseks igavikuliseks olemiks, kellel on teadmised ülestõusmis mehaanikatest. Tervislik elustiil muudab siit lahkumise mõnevõrra kergemaks ja elu kvaliteedi paremaks, kuid tervislik eluviis ei vii meid selleni, kas oskame minna teadlikku suremisse või lahkuda hoopis koos kehaga. See kõik nõuab suuri teadmisi ja teadlikkust. Kehaga lahkumine tõenäoliselt meie põlvkonnale ei pruugi veel võimalikuks saada (küll aga ei saa välistada, sest pärast 2013 on käivitunud suured orgaanilised muutumise protsessid), kuid tulevastele lastele muutub see aina reaalsemaks, sest planeet toetab seda energeetiliselt iga aastaga aina rohkem. Kõige olulisem roll on suhtumistel ja vastutustel, käitumis- ja mõttemustritel, oma igapäevase elu elamine, kui soovime ühes kehastuses näha kolme sajandit või soovime liikuda edasi Tiheduste kaupa. Siin ei aita veganlus, toortoit, mediteerimine, joogatamine ega suur usk. Ainult teadmine, teadmised, suhtumised, mõistmine, arusaamine tehes vahet orgaanilisel ja anorgaanilisel, üdini ausus iseenda vastu ja energeetiline tasakaal. Väga suurt rolli mängivad suhted oma lähedastega, suhted mehe ja naise vahel, suhted laste ja vanemate vahel, milline on minu kodune energia jne. Kõik peab olema kui üks suur tervik. Tervislik toitumine ja tervislik elustiil on kindlasti esimesed vajalikud sammud, kuid selle mõistmisega me lõpetame alles elukooli esimese klassi.

Meie kromosoomid rakkudes vähenevad sellepärast, et rakud ei ole suutelised omastama ruumis ringlevaid kõrgemaid sagedusi ning keha ei suuda loomulikul moel integreerida endasse kõrgemate dimensioonide energiaid. 4-s, 5-s, 6-s või näiteks 12-s dimensioon ei ole ju kuskil kosmoses meist valgusaastate kaugusel. Need dimensioonid on olemas siinsamas ruumis kus me viibime – õues, meie tööl, meie kodus, kõikjal. Osakesed peegeldavad valgust teiste nurkade alt ja liiguvad erinevatel sagedusaladel ja pulsatsiooni võngetel. Kõikidele rassidele on loomupärane bioloogiline ülestõusmine, kuid meie galaktika sisene tihedus 1 struktuur on nii üle magnetiseeritud, et see ei lase rakkudel kõrgematesse dimensioonidesse ja Tihedustesse ehk Harmoonilistesse Universumitesse avarduda, sest DNA-s on tulekoodid sassi löödud ja Tiheduste vahel on lukud, mida me ei ole kaua aega olnud suutelised lahti muukima. Meie enda isiklikud täheväravad on uinunud olekutes, sest meie DNA-s on väga palju uinunud ahelaid ("Rämps DNA"). Maksimaalne DNA aktiveeritus kuhu täna saaks küündida on ainult dimensioon 4 ehk astraaltasand läbi 4-nda DNA ahela aktiveerumise, kus me saame kogeda astraalkeha liikumist, küll aga mitte Tihedus 2 kehastumist. Pärast 44ndat eluaastat hakkavad toimuma inimestel kõige suuremad vananemise protsessid, sest selleks ajaks peaks bioloogiline keha olema suuteline integreerima endasse juba 4-nda Tiheduse ehk dimensioonid 10,11 ja 12 sagedusalad oma multi-dimensionaalsesse anatoomiasse. Kuna morfogeneetilises väljas olevad kõrgemad sagedused hakkavad ennast pressima rakkude vahelisse ruumi, siis see aktiivne ümbritsev laeng tekitab meie rakkudes sellise nähtuse nagu molekulaarne tihenemine. Meie rakud peaksid vahetama erinevaid dimensioone ja Tihedusi ehk Harmoonilisi Universumeid läbides oma bioloogilist vormi ja olekut, muutudes praegusest süsiniku põhisest süsinik-räni põhiseks, sealt edasi täielikult räni põhiseks ja 4ndas Tiheduses peab keha integreeruma juba eel-ainelise vedelvalguse bioloogilisse eluvormi, kus mõtted manifesteeruvad praktiliselt koheselt. Tihedus 4 reaalsusväljad on ka veel füüsilised küll aga väga hõredad, eeterlikud ja energeetilised ning kohati ka plasmalised. See on tasand, kus teatud kosmilised rassid otsustasid “Jumalateks” hakata ja oma arusaamade ja näo järgi looma midagi vähem täiuslikku. Turaneeslastena olime me tervendaja rass ning aitasime “Jumalateks” hakanud tegelaste erinevaid kosmilisi pärimusliine tervendada. See projekt kandis nime T-1, kus inimene oli pandud tervendama teisi rasse, kes valisid languse. Ja nüüd me elame planeedil kus üle poole rahvastikust kummardavad erinevaid “Jumalaid” teadmata tegelikult, et neid samu "Jumalaid" pidime meie kunagi tervendama ja aitama.

Meie organid hakkavad haigestuma, veri muutub kehvaks, luud nõrgaks, lihaste töö aeglustub, meelte selgus aina väheneb ning mõistus taandareneb sellepärast, et meie keha pole algselt mõeldud olema tihedus ühes üle 44 eluaasta (See on meie Maa mõistes lineaarne aeg). Üldjuhul liiguti kehaga enne 22-st eluaastat juba tihedus kahte, kus on täiesti teine bioloogiline eluvorm ning loomulikult ka teine aja kulg. Mida kõrgem dimensioon ja Tihedus, seda aeglasem on aeg, sest seal on suurem teadvus. Sealne teadvus tõlgib informatsiooni suurema pinna pealt. Rakud ei vanane elusates keskkondades kunagi, sest neil on alati energiat edasi paljuneda ning suudavad läbi õigete MerKaBa mehaanikate liikuda läbi dimensioonide ja Tiheduste.

Meie keha kui ka kogu loodus kasvab ja areneb läbi geomeetria ning järgib kuldlõikelist struktuuri, mis loob haigusi, vananemist ja kokkuvõttes surma. Meie geomeetria on olnud pikka aega surma geomeetria, mida kirjeldab suletud struktuuriga elulill ja fibonacci jada. Olid ajad kus ma pidasin kuldlõikelist jada kogu universumi alustalaks. Täna ma tean, et see jada tekkis Allikast eraldumise tagajärel ning tänu sellele geomeetriale, mis peitub meie aatomites, molekulides ja rakkudes peame edasiliikumiseks oma füüsilise keha maha jätma, sest ta on juba algusest peale loodud suletud süsteemis surnud energia baasil. Nii kurb või vastuvõetamatu kui see informatsioon kellegile ka ei tunduks siis nii see kahjuks on. See suletud kinnine elutul energial baseeruv eluvorm loob ka nähtuseid nagu reinkarnatsioon ja karma. Hingeosakesed rebitakse paljudeks tükkideks läbi pideva reinkarneerumise, mille tagajärel muutub hing lõpuks kosmose tolmuks. Suletud süsteemis on alati kindel kogus energiat ja valikute tagajärjel Allikast peale ei tule mitte midagi, kuna soov oligi ju ennast Allikast eraldada. Sellel soovil on ainult üks lõpptulemus  – Pidev energia puudulikkus, üksteiselt ressursside varastamine kuni lõpuks on imetud iga viimne energia musta auku, mis viib selle universumi sisemise plahvatuseni muutes kogu loodu kosmosetolmuks. Algne Teadvus saab sellest kätte selle kogemuse mille järgi ta tuli ehk mis tunne on eksisteerida ja elada teadmata iseennast. Orgaanilises universumis on teistsugune geomeetria ja loome dünaamika. See informatsioon on meile täna kõigile kättesaadav kui me vaid soovime sellest lähemalt teada. Meil on küll palju erinevaid oletusi ja arvamusi sellest, miks me vananeme ja sureme, kuid kas sellest piisab? Minule ei piisa, sest ükspäev saabub see hetk mil ma siit lahkun kas kehaga või kehata, see polegi nii oluline, kuid mis põhiline ma lahkun siit teadlikult, teades kuhu, võttes kaasa endaga need vajalikud teadmised.

Meil on olemas täna, siin ja praegu see informatsiooni allikas, mis viib meie tähelepanu õigetele küsimustele ning annab seevastu ka väga põhjapanevad, loogilised ja arusaadavad vastused meile kui unustusse langenud inimestele, et me hakkas taasmäletama ja taasteadma, seda mis kunagi on olnud meie elu loomulikud arusaamad. Surma kui sellist ju tegelikult polegi olemas, me jätame maha kõigest füüsilise bioloogilise keha. Kui puud langetavad sügisel lehti, siis see ei tähenda, et Puu ära sureb. Lehed on inkrarneerunud teadvuse osad, väiksemad oksad on hinge osad, suuremad oksad on ülemhinge osad ja puu tüvi oma juurtega on Avatari osa, mis ei lange. Meie tõeline mina ehk Autentne Mina on igavikuline, olles olemas igalpool kus vaja, olenemata kujust ja vormist. Tõeline Mina ongi üks suur teadvusväli, kes teab ja kogeb iseennast, olles samalajal kontaktis Algse Teadvusega. Me kõik oleme samaaegselt nii loojad kui ka loodud, olenemata sellest kas me seda teadvustame või mitte. Me ei ole surematud ja meil pole vaja saada surematuteks, me oleme igavikulised ja me jääme igavikulisteks.

“Ole alati sina ise olenemata sellest, millised on ümberringi teised. Me võime elus mängida erinevate maskidega, kuid Autentne Mina on ja jääb.” – Andero Pebre


1,974 views0 comments

Recent Posts

See All

Comments


bottom of page