“Kui ma saan parkimistrahvi, siis on alati olemas paralleel universumeid kus ma ei saanud ja teisest küljest on järgmine universum kus mu auto varastati.” – Max Tegmark
Kas teil ei ole tekkinud selliseid küsimusi nagu: Miks me väsime ära ja peame magama? Miks me näeme unenägusid ja kuidas unenäod tekivad? Mis reaalsused need sellised on mida me näeme ja mille sees me midagi seletamatut kogeme? Minu esimene küsimus oli kunagi iseendale, et mis moodi saavad unenäod olla nii ehtsad ja reaalsed ning millega ma seda protsessi üldse jälgin? Kes ma olen nendes rollides? Kus asuvad kõik need lõputul hulgal erinevad reaalsused, keskkonnad ja täiesti sarnastena tunduvad elud praegusele, kus ma iga öö ringi liigun, kogedes alati midagi uut? Miks ma unustan peaaegu alati unenäo maailmades olles selle reaalsuse kuhu on lokaliseerunud minu siinne teadlik teadvus? Ja miks pärast üles ärkamist on nii raske meenutada unenägudes kogetut? Nendele kui ka paljudele teistele küsimustele püüan leida seletatavaid vastuseid, pannes kokku erinevaid allikaid läbi oma intuitsiooni ja tunnetuse.
Universum saab koosneda kolmest erinevast ainest: Anti-mateeria, mateeria ja eel-mateeria. Meie planeet Maa ja päikesesüsteem eksisteerib magnetilisemas mateeria universumis, kuid meiega paralleelselt liigub erinevas aja pulsatsioonis ja erinevate osakeste pöörlemis nurgal (Angular Rotation of Particle Spin (ARPS) aga samas ruumis, ka elektrilisem anti-mateeria universum ehk paralleel Maa (huvitav film - Another Earth). Neid kahte mateeria liiki ümbritseb veel omakorda eel-mateeria, kus eksisteerib nullpunkti fenomen, seisulaine ehk Allika Alg-Teadvus. Anti-mateeria ja mateeria alati faasivad, põimudes üksteisega, tekitades elusädet ja andes kogemuste jadasid Alg-Teadvusesse. Armastuse energia ja harmoonilise suhte postituses tuli teemaks ka Partiki osakeste faasimisest ja Trinity sümbolist (See postitus on siin blogis veel tulemas - minevik liigub tagasi tulevikku - Deep :D ). Antud teema on peegeldus subautomaarsest tasandist kirjeldamaks makrokosmost ja selle sees liikuvaid multi-dimensionaalseid nähtuseid. Mikro tasand peegeldab makro tasandit ja vastupidi. Lisaks paralleelsustele on olemas ka nende vahel eksisteerivad tõenäosusreaalsused, mis asuvad samas mateerias, aga erinevatel ajaruumi koordinaatidel ja alamsagedusribadel, tekitades mineviku ja tuleviku fenomeni. Meie unemeel/teadvus - kasutades kas mentaalkeha või astraalkeha liigubki erinevate tõenäosuskehade vahel multi-paralleelsetes ja multi-tõenäosuslikes universumites.
Magamise ajal toimub inimese multi-dimensionaalses anatoomias meeletul hulgal bio-spirituaalseid biokeemilisi protsesse, kus mentaalkeha kasutades liigutakse teadvusega ajas ja ruumis läbi erinevate multi-universumite ning kui DNA kannab siis isegi läbi Tiheduste ja dimensioonide veel sügavamates kihtides. Meie mentaalkeha teleporteerub vastavalt meie ajukeemiale ehk unenäod ja tõenäosusreaalsused on tugevalt seotud ka meie igapäevaste tegemistega. Mõttemustrid peas annavad pidevaid elektrilisi signaale ja impulsse mentaalkehale, kuhu on vaja liikuda ja millist kogemust kogeda. Unenägudes kogetu ja sealne maailm ei ole vähemalgi määral vähem reaalsem või tegelikum kui meie igapäevane reaalsus mida kogeme. Mõlemad reaalsused on manifestatsiooni ühed võimalikkused. Vahe on lihtsalt selles, et enne kehastumist lokaliseerub alati inimese teadvus kindla ajaruumi koordinaadi peale, mis loob aja lineaarsuse illusiooni kogemuste hankimiseks. Meie kehal, kõikide meie organite, luude, rakkude, molekulide ja aatomitega, on meeletul hulgal erinevaid tõenäosusi, sest inimene ongi nagu üks elektron kes saab teleporteeruda ühest universumist teise ja olla mitmes kohas korraga samaaegselt. On reaalsuseid ja keskkondi, kus seda tehakse ka füüsiliste kehadega atomaarsel tasandil, muutes kõik oma aatomid valguseks läbides enda isikliku sisemise tähevärava ning sooritatakse demanifestatsioon ja seejärel taasmanifestatsioon. Samal ajal teadlikult õigesti sisse-ja väljahingates ning oma MerKaBasid keerutades. Meie teeme neid protsesse hetkel ainult läbi unemeele ja mentaalkehaga, sest meie keha hoiab endas energeetiliselt ja sageduslikult liiga vähe teadvust ja energiat, sealhulgas DNA mutatsioonid ja blokeerivad anorgaanilised sagedussambad.
Saagem tuttavaks oma tuhandete (kellel rohkem, kellel vähem – see sõltub rassi pärimusliinist, kuid sellel on matemaatiliselt alati kindel arv, mille saab välja arvutada) paralleel ja tõenäosus minadega. Kogu kosmoseruum kubiseb paksult ja tihedalt üksteise küljes olevatest paralleelreaalsustest, millest meil teadliku meelega pole vähematki aimu. Kõik toimib nagu kellavärk. Me oleme energeetiliselt alati väga tugevalt seotud oma paralleelminadega, kõrgemate minadega ja tõenäosus minadega. Unenägudes me käime vahel ka läbi Tiheduste ja dimensioonide läbi kõrgemate meelte külastamas ja suhtlemas ka kõrgemate minadega. Kuid need keskkonnad hoiavad endas väga kõrget sagedust ja meie mälu üldjuhul ei võta kaasa seda informatsiooni, mistõttu ärgates me ei mäleta nendest käimistest midagi. Kõrgemad minad küündivad kuni 15-nda dimensioonini välja - Tihedus 5. (dim. 13,13 ja 15) kus olemiteks ei ole enam kehastunud, vaid vedelgaasilised ja termoplastilised teadvusväljad. Enamasti võtame me mälu kaasa nendest keskkondadest kui oleme vaikselt juba allapoole tagasi liikumas 3nda ja 4-nda dimensiooni vahelt, kas astraaltasanditelt või kolmanda dimensiooni paralleelsustest ja tõenäosustest. Need reaalsused on sageduslikult meile lähemal, seega sealset informatsiooni suudab meie mentaalkeha paremini tõlkida.
Kui vaadata iseenda tõenäosus minasid, siis mõned on ikka täitsa katki oma eludega ja mõistmine ning arusaamine väga piiratud. Kuid mõned on jällegi väga teadlikud. Meenuvad isegi sellised unenäod kus ma koolis õpilasena hakkasin füüsika õpetajale tegema selgeks 16. aastasena Keylonta teadust ja multi-dimensionaalset füüsikat. Mõned minad sünnivad väiksema laenguga kui teised. Kui Tihedus 2. olev Hinge identiteet tahab kehastuda Tihedus1. siis tuleb tal teha ennast 12ks inkarneerunuks. Mõnel tõenäosus minal võib siin reaalsuses elu kujuneda väga raskeks, sest laeng ehk kõvaketas on väike ja anorgaanilised reinkarnatsioonid võivad seda veel topelt süvendada. See on ka põhjus miks mõned inimesed ei taha siin reaalsuses kaine mõistusega üldse elada kasutades alkoholi ja drooge või püüavad teha liigselt astraalrännakuid, et siit reaalsusest vabaneda, otsides seda nauditavat elu kuskilt mujalt. Meil toimub pidev suhtlus oma minadega nii uneajal kui ka ärkvel olekus alateadlikult ja mõnel ka teadlikult, läbi elektriliste impulsside nii minevikust kui ka tulevikust. Alati on tõenäosus minade rattal ka selline isik, keda kutsutakse Hero Self-iks ehk kangelasminaks, kes siis käib ja tervendab oma olemusega ja annab informatsiooni, aidates neid kes on sündinud väiksema languga ja on jäänud elus hätta. See ei ole tegelikult sildistamise koht, et kes on nõrk ja kes on tugev või kes on kangelane ja kes saamatu. Lihtsalt loomes liiguvad erinevad tõenäosus minad ehk Hinge identiteedi osakesed erinevate energeetiliste laengutega, otsides kehastumise võimalusi. Oluline nüanss mida tuleb silmas pidada on see, et meie anrogaanilises reaalsuses on enamus inimestel tekkinud tõenäosus minasid loomulikust matemaatikast ja loomedünaamikast lähtudes rohkem kui peaks, mis on loonud sellised nähtused nagu karmaratas või inkarneerunu fragmenteerumise. Orgaanilises loomes on alati kindel arv tõenäosusi, kuid nihkesse läinud reaalsused on neid tõenäosusi veel omakorda siin-seal kopeerinud, millest arenes välja reinkarnatsiooni termin. Reinkartantsiooni pealt toimub identieedi kvanta ehk elujõu söömine.
Meie universum kubiseb elust nii mitmel rindel ja tasandil, kuid leidub ka väga õõvastavaid reaalsusi ja keskkondi, kus teatud rassi esindajad ja manipuleerijad on ületanud igasuguse täiemõistuse piiri. Siinkohal tahan ma rõhutada seda, et tuleb olla alati väga ettevaatlik igasuguste astraalrännakute ja muude psühhosomaatiliste nähtuste esile toomisega. Meie universum ja meie turjal asetsev dimensioon 4, kus on astraaltasand, kihab parasiitlikust elustiilist ja näljastest olenditest, kes ootavad toidulaule just väga head soojust kiirgavat ja kõrge DNA aktiveeritusega kehestunud inimesi. Mul on olemas ideaalne võrdlus anorgaanilistest ilusatest keskkondadest ja orgaanilistest ilusatest keskkondadest kuhu olen teinud rännakuid teadliku meelega. Anorgaanilised keskkonnad võivadki olla tõepoolest ääretult ilusad ja õndsustundeid tekitavad, kuvades ette kõikvõimalikke ingli kujutisi ja pühakuid, kuid selle keskkonna taga olev signatuur ja energeetline maitse on iiveldama ajav. Kui nad on sinu jalgeall karuselli juba pöörlema pannud, siis katsu sa sellest vabaneda. Enne minnakse inimese tervise ja elu kallale. Selliseid juhtumeid ja stsenaariumeid on olnud palju, kus inimesed loovutad oma väe ja jõu kellegile, kes pakub omaltpoolt kõike kõige paremat, lubades tervendada kõigest ja aidata kõiges. Inimene aga ei tea teadlikult, et see mis vastu tahetakse on inimese hing ja see mis võib hiljem järgneda on väga kurb. Selliseid katki rebitud hingi on ju paljud hullumajad täis. Olgem teadlikud ja viigem ennast informatsiooniga kurssi enne tegutsemist, sest see "vaimne maailm" ei ole piima jõgedega ja pudru mägedega täidetud ilus ja sillerdav paradiis nii nagu meile seda kuvab New Age. Alati ülemised korrused peegeldavad alumisi. Meie Linnutee galaktika on nihkes ja kuni 11.5 dimensioonini on sealne reaalsusväli üks suur energiat imev mustaaugu süsteem, kuhu aga mahub miljoneid päikeseid ja planeete ning nende paralleelsused ja tõenäosuseid. Isegi meie 15-dimensionaalne Aja-Maatriks läheb osaliselt langusesse alates 11.5 dimensioonist, kus me räägime isegi miljonites galaktikatest, seega ülemised suuremad taustsüsteemid söövad väiksemaid ja me siin arvame, et kui lähme 4ndasse või 5ndasse dimensiooni siis saabub paradiis. Oi oi, kui inimesed vaid teaksid mis meid siis ees ootaks. See kahjuks ongi nii karm aga õnneks me ei lähe sinna kuhu New Age meid surub.
Kas unenäod ei tundu teile vahest isegi "reaalsemad" kui see igapäevane maailm? Kõik nähtused mida näeme, kõik sündmused mida me kogeme une ajal kirjeldavad tegelikkust. Miks me kogeme une ajal ka hirmsaid/hirmutavaid stsenaariumeid läbides ebameeldivad sündmusi? Meie siinse reaalsuse hirmu keemilised ühendid samastuvad mingi tõenäosusreaalsusega ja põhjus miks me sinna satume on see, et leida lahendusi. Unenägudes saab oma hirme ja emotsioone tervendada ja mentaalseid konflikte ümber kirjutada - kes veel ei teadnud, siis proovige. Iga tõenäosus mina mõjutab teist mina. Tõenäosus minad asuvad samaaegselt nii minevikus kui ka tulevikus. Need võivad olla samal planeedil ja võivad olla ka erinevatel planeetidel. Pole olemas mitte midagi juhuslikku, seega ükski unenägu ei saa olla tähtsusetu. Nagu te olete aru saanud siis me ei näe unenägusid ega ka seda reaalsust silmadega, vaid ajus oleva epifüüsi ehk käbinäärmega. Närvirakud, elektrilised impulssid ning neuroplastika inimeses muudavad reaalsuse füüsiliselt tajutavaks nii unenäo maailmas kui siin reaalsuses. Unenäos olles nii füüsilistes kui ka metafüüsilistes keskkondades saame me alati ülekahelise füüsilise kogemuse, sest lisaks mentaalkehaga rändab meiega kaasas ka emostionaalekeha, kuhu jäädvustuvad kõik tunded ja emotsioonid. Tegemist ei ole lihtsalt ajus toimuva projektsiooniga, vaid multi-dimensioonaalse bio-spirituaalse protsessiga, kus meie meel töötab 1000 korda kiiremini kui ärkvel olles läbides dimensioone ja Tihedusi. Unenägude meeldejäämine sõltub ka meie DNA aktiveeritusest. Mida rohkem DNA ahelaid oleme suutlised aktiivsena hoidma, seda rohkem informatsiooni teadlik meel suudab tõlkida ja seda rohkem ja selgemalt unenägusid mäletame.
Meil tuleb tegelikult mõista ühte ääretult olulist nüanssi, mis esmakorras võib tunduda liiga vastuvõetamatuna, kuid kõigel on olemas kindlad seletused. Siin reaalsuses, kus me praegu kõik elame sellel kindlal planeedil liigub kindel aeg, kindlas ajaruumi koordinaadis omal kindlal pulsatsioonil. Võtame näiteks, et meie reaalsuse ajaruumi koordinaat on kellaosuti 15.30-ne peal. Selle koordinaadi pealt hakkab nüüd lineaarne aeg tiksuma, kuid nagu te teate loodus tühja kohta ei salli. Samaaegselt tiksub teistes tõenäosusreaalsustes teistel koordinaatidel: 15.31, 15.36, 16.45, 17.12, 10.50, 12.48 aeg nii tulevikus kui ka minevikus, mis on sealne olevik. Ja sealne olevik on nende tõenäosus inimeste jaoks meie koordinaadi aeg kas siis vastavalt tulevik või minevik. See et esimene ja teine maailma sõda, keskaeg, vana-egiptuse või atlantise aeg on möödas ei tähenda, et siis seda aja koordinaati enam ei eksisteeri. Eksisteerib ikka ainult, et teiste võimalikkustega, võimalik, et ka teiste tulemustega. Kõik need reaalsused on alati oma väljadega erinevate alam-sageduste peal, seega jäävad need alati eraldi seisvaks, et üksteist mitte segada ja häirida. Mitte kuskil ei saa midagi lõppeda, sest energia on igalpool koguaeg. See pole tegelikult lihtsalt loogiliselt võimalik, et kuskil midagi lõppeb ja kuskil midagi algab. See on ka põhjus miks ma olen seda korduvalt maininud, et minevikku saab olevikus muuta. Olevikus saab muuta ka tulevikku ja isegi tulevikust saab muuta minevikku, sest kõik toimib Alg-Teadvuse vaatevinklist üheaegselt.
Kogu eksistents lihtsalt on siin ja praegu ühes punktis olenemata kohast ja ajast. Kogu sellele teooriale annab kõige suuremat ja praktilisemat kinnitust unenägude kogemise fenomen ja ükski inimene ei saa öelda, et ta seda ei koge. Tavateadus ei ole suutnud anda unenägude kogemisele arusaadavat seletust arvates, et tegemist on lihtsalt juhuslike mõtteprojektsioonidega, mis suures pildis ei oma suurt tähendust. Wikipeedia annab esimeses lauses ainult sellise seletuse: Unenäod on une ajal magaja teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, tundmused, mõtted ja emotsioonid. Kui unenägudel poleks tähtsust siis me seda nähtust ka ei kogeks ning meil oleks "unes" olles lihtsalt 7-9 tundi must pilt aga me kõik teame, et see nii ei ole. Iga väiksemgi nüanss unenäos omab tähtsust ja mõjutab meie igapäeva elu, sest see mida me kogeme, see haarab kaasa kogu meie biokeemia ja närvirakud. Unenägudes on loomulikult võimalik liigelda ka teadliku meelega. Kes tahavad teadlikult praktiseerida unes liiklemist ning kogeda topeltunenägusid ja läbida ühel sessioonil multi-erinevaid reaalsuseid siis ka see on võimalik ja seda infot saab eraldiseisvana internetist uurida, küll aga ma ise ei pea seda täna veel vajalikuks arvestades nihkes taustsüsteemi.
Unenägude seisukohalt on vaieldamatult parim film - Inception ning teine hea film mis kirjeldab paralleelreaalsuseid on The Thirteenth Floor - https://vimeo.com/305695833?fbclid=IwAR0AsVXQB2O5n-SyK8WePRS0byt0JhzOhF7FWu0wcuaWjlbFmHvHfaaMvB8
Miks me väsime ja peame üldse magama?
Meie keha ei väsi ainult sellepärast, et puhata kuna oleme päeva jooksul palju energiat kulutanud, vaid sellel on ka palju sügavamad ja suuremad põhjused. Meie keha väsib eelkõige sellepärast, et inimene ei suuda omastada selles ruumis liikuvaid kõrgemaid sagedusi, mis meid atomaartasandil pidevalt heas mõttes pommitavad. Üks kuupmeeter ruumi sisaldab endas kõiki 15-st dimensiooni, kuid nähtav valgus on ainult 0,005% tervikust, seega jääb väga palju informatsiooni meie taju aladest väljaspoole. Inimese keha oli algselt disainitud 12-ne dimensiooniliseks, kes oli suuteline sooritama füüsilist ülestõusu ja demanifesteeruma liikudes ringi täheväravaid kasutades nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Inimene hoidis endas täies ulatuses 12 ahelise DNA aktiveeritust, kus kõik DNA tulekoodid oli õiges rivistuses ja töökorras. Täna on enamus inimestel aktiveeritud 2,5 aheline DNA ja osad tulekoodid on rivist väljas või puudulikud (Kui ma nüüd ei eksi, siis midagi sarnast on ka muusikas, kus helireast on osad oktavid puudulikud, mis moonutavad orgaanilisi helitoone/võnkeid). Mõnel on 3 ja mõnel 3,5 ahelat aktiveeritud ja vaikselt hakkab osadel aktiveeruma ka 4-s ahel, mis võib viia meid väga suurte bio-spirituaalsete muutusteni inimese anatoomias. Sünnivad väga erilised lapsed “paranormaalsete” võimete ja teadmistega, keda kutsutakse Indigodeks. Indigosi on sündinud ka juba varem eelmise sajandi teisest poolest alates.
Kõrg-sagedusliku energia meie ümber on kehale liiga suurt koormust tekitav ja selleks, et seda paremini integreerida tuleb teadvel meel ja füüsiline keha välja lülitada. Magades võtame me paremini sagedusi ja tegelikult ka isegi informatsiooni vastu, et läbi töötada see multi-dimensionaalne energia ja minna vastu uuele päevale. Nagu me teame siis magamise ajal tervendab inimese keha ennast kõige kiiremini ja paremini, sest keha on ühenduses kõrgemate tervendavate sagedustega. Kes suudavad paremini sagedusi integreerida ja DNA-d aktiveerida, neile võib varsti piisata lühemast unest, sest füüsiline keha on selleks juba rohkem valmis. Kuid siin on tohutult nüansse, et kõike ei saa võtta must-valgelt ja üks-ühele.
Magamine ja unenägude nägemine on ka vajalik tõenäosus minadega kontakteerumiseks, sest ärkvel olles ei oska me seda veel teadlikult teha. Kunagi ei olnud inimestel vaja magada, sest neid tegevusi, mida me teeme magades mentaal- või astraaltasandil, tegid inimesed ärkvel olles füüsilisi kehasi kaasates, integreerides 100%-lt kõik sagedused, mis ruumis liikusid. Sageduste mitte omastamine on ka põhjus, miks me täna vananeme ja sureme, kuigi sünd ja surm ei ole loomulikuks peetud orgaanilised nähtused. Kuskil tekib energiadefitsiit ja toimub rakkudes molekulaarne tihenemine. Rakud ei saa enam piisavas koguses hapniku, mille tulemusel ei suuda paljuneda ning biokeemilised protsessid seiskuvad, mis viib füüsilise keha toimemehanismi lõppemiseni. (Sellest on juttu täpsemalt eelnevas postituses)
Palju ringleb meie infoväljas raamatuid, kus üritatakse tõlgendada erinevaid unenägusid, püüdes anda neile kindlaid tähendusi ja seletusi. Olen vaadanud ja uurinud neid mingi aeg sellise uudishimuliku aga samas kriitilise pilguga. Igal inimesel on tegelikult oma unenäo seletamise filter ja tasub ikkagi meeles pidada, et need sündmused mida me näeme ei ole projektsioonid, mida peab tõlgendama millekski muuks, vaid füüsiliselt eksisteerivad reaalsused. Unenäod tähendavad alati midagi, kuid väga suurt segadust on minu jaoks tekitanud unenägude seletuste raamatud, kus informatsioon võetakse mingitel oletustel. Võtke unenägu ja seda sündmust sellisena nagu ta on ning analüüsige selle sisu läbi sisemise teadmise ja tunnetuse, siis jõuate alati õigete järeldusteni. Ma ei ütle, et unenäo raamatud on täis umbluud või mitte vajalikud. Neis on kindlasti omad tõeterad sees, kuid need ei tohiks olla määravad mõjutades meie sisetunnet. Kõigepealt enne kui vaatad unenäo seletajat, pöördu sisetunde poole ja alles siis kontrolli või saa kinnitust mujalt. Kui need klapivad on kõik väga hästi kui ei klapi siis ei tasu lasta mõjutada oma tunnetust. Unenäod võivad aset leida ka anorgaanilistes Fake implantaadi-reaalsustes, mida osadele anorgaanilistele kosmilistele rassidele meeldib ehitada selleks, et hingesid võrku tõmmata ja sealtkaudu energiat imeda. Need on fantoom-reaalsused kus võib kogeda väga ebameeldivaid luupainajalikke nähutseid. Nendest tuleb alati kui võimalik kiirest üles ärgata ning oma keha ärkvel olles uuesti üles putitada kõrgsagedusliku energiaga, mida saab Maa tuumast kasutades Merkaba mehaanikaid.
Antud kirjutis ei pretendeeri absoluutsele tõele ja erinevaid arusaamasid ja nägemusi unenägudest on enam kui küll. Sellegipoolest tundsin, et antud teema vajab omapoolset lähenemist, sest tegemist on olulise osaga meie elust. Unenäod mida näeme ja kogeme annavad meile mõista meie elu kohta rohkem kui me arvatagi oskame. Tuleb lugeda märke. Lõpetuseks väike mõtlemise koht – miks me kunagi ei mäleta kuidas me unenäo situatsiooni sattusime? Meenub alati loo lõpp.
“Sellest hetkest kui lööb uus sekund, tekib kohe uus paralleeltõenäosus.” – Andero Pebre
Commenti