“Kaks kõige olulisemat päeva Sinu elus on päev mil sa siia sündisid ja päev kui sa saad teada miks.” – Mark Twain
Me sünnime siia sellele planeedile, kindlasse ajaruumi koordinaati, väga hoolikalt valitud ajastusse ja asukohta ning väga hoolikalt valitud vanemate lasteks. Me tulime siia kuskilt ja läheme siit edasi kuhugi. Aga kust me siis tulime ja kuhu edasi me siit lähme? Ma ei arva, et me peame seda kõike täpselt ja detailselt teadma ja tõenäoliselt see puht energeetiliselt ja füüsiliselt ei saa olema ka võimalik, kuid ma arvan, et on ülimalt oluline mõista enda olulisust ja tõelist missiooni siin planeedil. Me ei pea kohe mõistma kogu loome elu kontseptsiooni ja selle kõige suuremat mõtet, piisab alguses sellest, kui me hakkame mõistma praeguse kehastuse mõtet. Minu jaoks on elu mõte hakata taas-mäletama ja üles leidma enda seest see tõeline Autentne Igavikuline Mina. Püüan ennast taas-joondada loomuliku olemuse peale tervendades oma mõttemustreid ja käitumismustreid, viies tasakaalu kogu oma tervikliku biokeemia ja bio-spirituaalse anatoomia. Lisaks mäletamisele hakata ka taas-teadma neid kaua aega varjus ja saladuses hoitud iidseid kosmilisi teadmisi, mis on algselt olnud meie kõigi sünniõigus.
Meil kõigil on kindlad ülesanded, missioonid ja sünnieelsed kokkulepped siin elus, mida oleme siia planeedile tegelikult tegema tulnud. Olenemata sellest, kes on su vanemad oma staatuse poolest, olenemata sellest millised on olnud nende hobid ja tööalased või elu eesmärgid, olenemata sellest kui teadlikud või mitteteadlikud on Sinu vanemad, olenemata sellest millised on nende traditsioonid ja uskumused ning kuidas nad on kujundanud oma maailmavaadet, pead Sa mõistma ja teadma midagi ääretult olulist! – Sa oled inimkehasse sündinud kindla kosmilise rassi liige või esindaja hoides enda sees tohutul hulgal teadmisi ja spirituaalset loomulikku potentsiaali. Kas Sa oled valmis teada saama, mis on sinu tõeline anne, mida rakendada siin planeedil? Kas Sa oled valmis teada saama oma tõelisest siia sündimise eesmärgist? Meil tuleb mõista, et inimene ei ole kosmilise rassi nimi. Inimene tuleb sõnast Human- Humanoid. Humanoidne olem on ükskõik kes, kelle figuuris on esindatud binaarne ülesehitus: kaks kätt, kaks jalga, keha ja pea, silmad, kõrvad, nina. – Võib vabalt öelda, et sellise figuuriga kosmilisi rasse kosmoses on miljoneid. Inimese algupärane prototüüp, kellest on väga vähe alles jäänud kandis nime Turaneusiam, kes elas 560 miljonit aastat tagasi planeet Taral tihedus 2. Umbes paarkümmend tuhat erinevat kosmilist rassi on kehastunud hetkel planeet Maale. Seega ei ole vaja otsida tulnukaid kuskilt UFO-de seest, kaugelt tähtedelt, maa sisemustest või astraaltasanditelt, vaid vaadake rohkem ümberringi, kus näete sarnase kostüümiga “inimesi”. On ka väga palju mitteloomulikke anorgaanilisi rasse kehestanud inimesteks, kes harrastavad maailmavalitsemist enda käes hoida, kuid selle postituse juures me sellel teemal praegu pikemalt ei peatu.
Me oleme kõik tulnud teatud kindlat liini pidi siia kehastusse, kandes vastavat DNA aktiveeritust ja sealseid tulekoode. Vahest tunneme mõne inimese puhul sellist suuremat-sügavamat sisemist äratundmist justkui te oleksite väga lähedased küll aga mitte siin elus. Need lähedased hinged tihtipeale ei ole sinu sugulased, sõbrad või pärit sinu tutvusringkonnast, kuid võivad olla. Põhjus miks sama rassi suuremad esindajad on üle maailma laiali jaotatud seisneb selles, et planeet vajab teatud DNA koode erinevates energeetilistes liinides, et saaks toimuda avardumine, tervenemine, puhastumine ja sageduslik aktiveerumine planetaarselt. Planeedi seisukohalt on kõik selge, arusaadav ja korrapärane ning seletatav. Füüsiline välimus ei pruugi tähendada rasside seisukohalt midagi. Sarnase välimusega inimesed nagu näiteks ema ja laps või isa ja poeg võivad olla täiesti erinevast rassist täites erinevat missiooni. Aga samas leidub ka suguvõsasid kus kõik liiguvad kindlat vereliini pidi, et säilitada oma kosmilise rassi liin. Eriti harrastavad seda anorgaanilised võimujanulised rassid, kes võitlevad ellujäämise nimel ja peavad elatuma teistest nii füüsilisel, energeetilisel kui ka emotsionaalsel tasandil.
Kui me hakkame mõistma kui suurt rolli meie kehastumine siia planeedile võib tegelikult mängida, siis tundub kõik see ühtepidi täiesti seosetu ja mõttetu, mida teeme igapäevaselt teadlikult ja alateadlikult. Teistpidi on alati kõigel suurem seos, olenemata sellest mida me teeme. Mitte midagi ei ole juhuslikku, sest suuremas taustsüsteemis on selgus ja õiglus. Ükskõik mida me näeme ja kombime, ükskõik kuhu me lähme reisima – kõige selle taga on suurem mõte ja seos, mida me teadliku meelega ei pruugi suuta hoomata. Inimese multi-dimensionaalse anatoomia seisukohalt on meil väga palju erinevaid energeetilisi ühendusi planeet Maaga. Me oleme ühtepidi matemaatiliste tulekoodide hoidjad ja edastajad ning teistpidi sagedusvoogude vastuvõtjad ja iseenda korrastajad, mida planeet meile edastada soovib. On kohti planeedil, kuhu me peame minema, et endast jätta maha vajalik jälg(tulekood), mis võib muuta planeedi seisukohalt rohkem kui me arvatagi oskame. Neid kohti külastame me pigem mitteteadlikult, kus tegelik kohalolu põhjus on planetaarne võrgustikutöö. Väga palju inimesi planeedil teeb kõike seda nii sügavas "koomas" olles alateadlikult, et selle eluea jooksul ei pruugi ta teadlikult mõista mitte ühtegi sammu mida ta tegelikult on tulnud siia astuma. Mida teadlikumaks me muutume ja mida teadlikumalt me tegutsema hakkame, seda kiiremini saame aidata üksteist planetaarselt ja seda kiiremini hakkame taas-mäletama ja taas-teadma iseennast ja kaua varjus olnud iidseid teadmisi, milleta elu elamine võibki tunduda suhtkoht mõttetu. Meie elu mõte on tegelikult kordades suurem kui me teadlikult suudame selle eluea jooksul sellest aru saada.
Kas me peame kellekski saama? Kas on mõtet küsida koolieelselt lapselt kelleks ta tahab tulevikus saada kui ta juba on keegi. Orjandussüsteem soovib, et me kellekski saaks, kes me tegelikult pole, kuna siis unustame me päris kindlasti ära selle, miks me siia üldse tulime ja kes me siis ikkagi oleme. Kui me saaks ühel päeval kõik teada, kes me oleme ja mõistaksime oma terviklikku potentsiaali, siis kas saaks eksisteerida edasi sellised nähtused nagu: sõda, hirm, võlg, nälg, viha, häbi, kadedus ja teadmatus? Muidugi mitte, sest me teaksime kuidas enda eest seista, kuidas kasutada oma teadmisi ja füüsilist, vaimset ning emotsionaalset energiat. Me mõistaks koheselt ühisteadvuse abiga kuidas luua midagi, mis vana struktuuri eksisteerimise koheselt lõpetaks.
“Kui ma olin viie aastane, ütles mu ema alati, et õnnelik olemine on elu võti. Kui ma läksin kooli, küsis õpetaja minult, et kelleks ma tahaksin saada, kui ma suureks kasvan? Ma kirjutasin üles “õnnelikuks”. Õpetaja ütles mulle, et ma ei saanud aru küsimusest. Ma ütlesin õpetajale, et ei ma sain küll aru küsimusest aga te ei ole aru saanud elu mõttest.” – John Lennon
Mina ega ka keegi teine ei saa öelda, mis on Sinu tegelik missioon ja elu mõte, selle teadmiseni saad jõuda ainult Sina ise. Mida ma aga saan öelda on see, et ükski kassapidaaja ei ole sündinud siia päevläbi teiste toiduaineid läbi lööma, ükski koristaja ei ole sündinud siia teiste kodusid koristama, ükski arst ei ole sündinud siia lapsi vaktsineerima ja inimese tervist hävitavaid ravimeid välja kirjutama, ükski politseinik ei ole sündinud siia kiirust mõõtma ja "korda looma", ükski trammijuht ei ole sündinud siia päevadläbi rööbastel sõitma edasi-tagasi, ükski pankur ei ole sündinud siia toetama organiseeritud kuritegevust, ükski poliitik ei ole sündinud valetama rahvale, ükski ajakirjanik ei ole sündinud siia kirjutama ajupesu artikkleid ja ükski õpetaja ei ole sündinud programmeerima kooliõpilasi ebavajaliku väärinfoga. See kõik on saanud alguse ülemaailmsest meeltekontrolli programmist ja varajasest treenimisest. Inimesed tunnevad ennast lõpuks nii tühja ja abituna, et nad on vabatahtlikult nõus andma oma jõu, väe ja energia kellegile, et müüa maha oma väärtuslik aeg. Need on selle kehastuse erinevad mängud, rollid ja ametikohad, mida meid pannakse uskuma, et me oleme. Tegelikult on see kõik üks suur manipulatsioon. Meil kõigil on sisimas peidus mingi omanäoline tõeline anne või oskus, kuid enamus inimesi ei jõua seda avastada, sest me oleme liiga hõivatud "olulisemate" ja "tähtsamate" tegevustega. Kas oleme elus piisavalt julged, et rakendada seda tõelist potentsiaali või kardame eksida, kardame läbi põruda, kardame oma arvamust avaldada, kardame oma maailmavaadet teistega jagada, sest minetea mida teised minust arvavad või mõtlevad, kas tunneme ennast päriselt vabade inimestena? " Elus ei ole oluline ainult õigete vastuste leidmine, vaid õigete küsimuste esitamine." - Andero Pebre Kui palju me kardame iseenda sügavamasse sisemusse vaadata. Me võime töötada mõne aja kus iganes, raha või ellujäämise nimel ja me kõik alustame kuskilt, kuid me ei saa võtta seda sellisena, et raske töö on lahutamatu ja justkui loomulik osa meie elus.
Kas ma tean, mis on meie kõigi suurem ühine ja kollektiivne elu mõte? Ma arvan, et ühtteist tean ja mida veel ei tea, olen valmis teada saama. Olenemata sellest, mida teie ratsionaalne mõistus sellest arvab, on elu mõte olnud ja jääb alati olema siin keskkonnas lisaks taas-mäletamisele elu sügavam nautimine, elu ja teadmiste edasi andmine/õpetamine. Inglise keeles on iidne ütlus: Enjoy the Life, Teach with Joy! Isegi meie rakkude eesmärk on anda edasi informatsiooni ehk teadmisi järgmistele rakkudele, kus toimub pidev suhtlemine ja infovahetus. Ja nad teevad seda tantsides läbi rõõmu ja naudingu. Elu mõte on teadmiste omandamine, nende praktiseerimine ja selle edasi jagamine. Me kõik oleme õpetajad ja samal ajal õpilased. Mida noorem oled, seda rohkem sa õpetad ja mida vanemaks saad, seda rohkem sa õpid. Õigel hetkel hakkad uuesti õpetama ja siis jälle õpid. Ei ole mõtet koguda teadmisi selleks, et jätta need enda teada, informatsioon ehk energia tuleb edasi anda, et tulevased põlvkonnad oskaksid need omakorda edasi anda. Vanemal põlvkonnal tuleb aga arvestada alati sellega, et uue põlvkonna arusaamade ja teadmiste pealt võivad juurdunud paradigmad ühel päeval täielikult transformeeruda, esitades eelnevatele oletustele ja arvamustele tõsise väljakutse. Sellepärast ma ütlengi, et noored tulevad õpetama, see ei ole lihtsalt väljend. Kosmiliselt intelligentne olem olenemata rassist, peab seda mõistma ja mõistabki, kuid paraku, nagu sai mainitud on väga palju siia kehastunud mitteloomulike rassi esindajaid, kes teevad kõik selleks, et meid hoida teadmatuses ja, et kõik paradigmad ning anorgaanilised uskumused ja arusaamad kinnistuksid inimeste ühisteadvusvälja sajandeid. Hetkel on planeedil 180-ne kraadine väärarusaam sellest, mis on haridus, mis on teadmised, mis on teadlikkus ja mis on kokkuleppelised manipulatiivsed infovälja kinnistunud uskumused/arusaamad/doktriinid.
“Õpetajad” õppeasutustes ei jaga kahjuks teadmisi, vaid kokkuleppelisi anorgaanilise süsteemi siseseid ettekirjutisi, mida on aastaid ja aastaid üksteise järel järgi korrutatud, mis muudab “õpetajad” automaatselt korrutajateks, mitte teadlikeks õpetajateks. Koolisüsteemis leidub ka mõningaid eluks vajalikke teadmisi, kuid kuskilt maalt tõmmatakse alla tugev joon, kust edasi enam ei minda. Selleasemel, et rääkida terviklikust loome ülesehitusest ja suurest pildist kuidas kõik on omavahel seotud ja teadlikus ühenduses, hakatakse olemasolevat kitsarinnalist infot võtma juppideks lahti – tehes seda võimalikult arusaamatult ja keeruliselt. Planeedil on palju potentsiaalseid Speakereid, kes ongi tulnud õpetaja koodiga. Mõned julgevad oma andega välja tulla, mõned veel mitte. Korrutajaks võib paberi järgi igaüks saada, kellel on vähegi parem mälu, kuid kas see teeb temast teadliku Speakeri?
Küsimus ei ole selles, kas me oleme oma elus edukad või vähem edukad, kas me oleme haritud või harimatud, kas me oleme pankurid või koristajad, arstid või politseinikud küsimus on selles miks ma midagi teen? Ehk siis küsiksin ma iseendalt, miks ma teen seda, mida ma teen? Kas ma naudin oma tööd ehk saan öelda – I live my life with love and knowledge and I teach others with joy. Me võime olla ükskõik mis töökohal ja siin ei olegi küsimus selles kas see on halb või hea, igasugune töökoht loob vähemal või suuremal määral ikkagi väärtust ühiskonda. Aga peamine küsimus on miks? Kas selleks, et toit lauale saada ja arved ära maksta või on see ametikoht minule kõige hinge lähedasem, see sobib mulle, ma tunnen ennast hästi seda tehes, ma olen selles osav ja ma naudin saada seda tehes veel paremaks. Iga tegevuse taga peaks olema ka potentsiaal edasi areneda ja õppida. Kui see ei ole hinge lähedane ja me ei tee oma tööd rõõmu ja naudinguga siis varem või hiljem hakkab see meid lõhkuma nii füüsiliselt, vaimselt kui ka emotsionaalselt.
Jõuamegi selleni, et mis siis on sinu elu eesmärk? Nagu sai öeldud, seda teab ainult igaüks ise. Ma võin vihjata ainult nii palju, et see ei pruugi olla kaugeltki seotud sinu ametikohaga. Elu mõte on lisaks taas-mäletamisele, taas-teadmisele, nautimisele ja õpetamisele loomulikult ka uue elu andmine, et edasi loomine saaks loomulikul moel jätkuda. Mis on sinu aare mida sa endaga kaasas kannad millest räägitakse ka siis kui sa siit lahkud?
“Sinu elul on suur mõte, Sinu lugu on tähtis, Sinu unistused on määrava tähtsusega, Sinu arvamus on oluline, Sa oled sündinud siia tegema suuri tegusid.” – Andero Pebre
